KKK: korduma kippuvad küsimused

Noortevahetusel või koolitusel saab osaleda mitu korda. Kindlat piirangut osalemiskordadele ei ole.

Osaleja vanusemäär tuleneb Erasmus+ programmi tingimustest, mis on erinev:

• noortevahetused: olenevalt projektist on osaleja vanus 13-30, grupijuht võib olla vanem;
• koolitused/seminarid: osaleja vanus 18+, ülemist vanusepiiri ei ole.

Noortevahetustel/koolitustel osalemise osalustasu on 60 EUR, kui projekti kirjelduse juures ei ole märgitud teisiti. Projekti korralduskulud (majutus, toitlustus, tegevused) on kaetud korraldava organisatsiooni poolt Erasmus+ programmi vahenditest. Osaleja peab arvestama, et esmalt tuleb tal ise osta välja lennupiletid/bussipiletid sihtkohta, mis kompenseeritakse kuludokumentide alusel. Muid kulusid osalemisega ei kaasne.

Noortevahetused ja koolitused toimuvad läbi aasta ning kindlat ajavahemikku ei ole. Täpne toimumisaeg sõltub korraldava organisatsiooni võimalustest. Eelnevate aastate põhjal saame öelda, et noortevahetusi toimub kindlasti rohkem suviti.

Keskmine projekti pikkus on 7-10 päeva koos reisipäevadega. On ka erandeid ja projektid võivad kesta kauem (2-nädalat kuni 3-nädalat).

Ei, vabatahtlikus teenistuses osalemiseks ei pea olema õpilane või üliõpilane.

Ei, sa ei pea oskama sihtiirigi keelt. Projekti jooksul puutud kindlasti mingis vormis kokku keeleõppega – olgu see keelering, keelekursus või veebiõpe. Projekti jooksul on oluline, et leiaksid vastuvõtvas organisatsioonis olevate inimestega vähemalt ühe ühise keele milles suhelda, et vähendada keelebarjääri tekkimise riski.

Jah, tavaliselt küsitakse milline on olnud sinu eelnev kokkupuude sellise tööga. Küll aga ei ole see esmatähtis valikukriteerium. Meile on oluline, et iga huviline leiab endale õige projekti – just sellise kus õppida, areneda ja oma oskusi proovile panna. Vabatahtliku töö kogemus eelnevalt (nt kohalikul tasandil) on boonuseks, aga pole tingimata nõutud.

Ei, vabatahtlik teenistus ei ole võrdsustatud tööga. Vabatahtliku teenistuse projekt lähtub vabatahtliku töö põhimõttest, kus vabatahtlik panustab oma aja ja oskustega mõne organisatsiooni, -ühingu töösse oma vabast tahtest. Samuti on Euroopa Solidaarsuskorpuse programm tunnustatud haridusprogrammina, mis baseerub mitteformaalsel õppel.

Vastavalt Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi tingimustele saab vabatahtlikus teenistuses osaleda noor vanuses 18-30.a.

Lühiajaline vabatahtlik teenistus on kestusega 2 nädalat – 2 kuud ning on eelkõige mõeldud vähemate võimalustega noortele. Pikaajaline vabatahtlik teenistus on kestusega 2 kuud – 12 kuud. Projektide pikkus on alati projektikutse juures näha ning osalejalt eeldatakse osalemist tegevustes täismahus.

Grupiteenistus on üks vabatahtliku teenistuse vorme, kus ühel ajal osalevad projektis vähemalt 10 vabatahtlikku mitmest eri riigist. Tavaliselt on grupiteenistused lühiajalised pikkusega 2 nädalat – 1 kuu.

Reeglina elavad vabatahtlikud ühiskorterites omades oma tuba ja/või jagades tuba. Majutus varieerub ning on üks valdkond, millest räägitakse projekti ettevalmistavatel kohtumistel.

Päevakava sõltub vastuvõtva organisatsiooni profiilist ning tegevustest. Vabatahtlikult eeldatakse panustamist maksimaalselt 38h/nädalas. Täiendavalt on vabatahtlikule ette nähtud 2 puhkepäeva/nädala kohta ning 2 puhkepäeva/1 kuu kohta. Kogemusest teame, et mõni organisatsioon töötab E-R, mõni T-L ja mõni hoopis teiste graafikuga.

Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi tulekuga (2018) kadus ära mõiste EVT e. Euroopa Vabatahtlik Teenistus (ingl. k EVS – European Voluntary Service). Projektid jätkusid ning kannavad nüüd nime vabatahtlik teenistus (ingl. k volunteering activity). Ühtlasi loodi Euroopa Solidaarsuskorpuse portaal, kust leiab samuti erinevad projektid ja info organisatsioonide kohta, mis omavad kvaliteedimärgist.

Ei. Lühi- ja pikaajalises vabatahtlikus teenistuses ei ole võimalik osaleda mitu korda, v.a. grupiteenistused. Loomulikult on olemas erandid. Juhul kui oled juba osalenud EVT projektis (inglise k EVS), anna sellest meile teada, et saaksime täpsustada sinu eelnevat osalust programmis.

Pakutavad projektid sõltuvad vastuvõtva organisatsiooni tegevustest, võimalustest vabatahtlikke vastu võtta, kokkulepetest oma tugiorganisatsioonidega ning rahastusest projektile. Ühe projektikutse taga on mitme inimese suur töö ja organisatsoonid planeerivad vabatahtliku teenistuse projekte mitmeid kuid ette, mistõttu ei ole alati võimalik nüüd-ja-kohe eripikkusega projekte pakkuda.

Ei, projektiga seonduvad tegevuskulud ja reisimine on kaetud Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi eelarvest vastavalt seatud piirmääradele. Üldjuhul tuleb esmalt arvestada ise lennupiletite väljaostmisega (kui ei ole kokkulepitud teisiti) mis kompenseeritakse koordineeriva organisatsiooni poolt peale kuludokumentide esitamist. Reisikulude puhul võib piletite ülekulu jääda vabatahtliku enda katta.

Esimeseks sammuks on projektiinfoga tutvumine. Üldjuhul on projekti kutse juures näha millised on projekti mineku etapid ja vajalikud esitatavad dokumendid. Vabatahtliku teenistuse projektides küsitakse huvilistelt CV-d ja motivatsioonikirja (inglise keeles), noortevahetustel ja koolitustel osalemisel küsime sooviavaldust, mis on projektikutse juures alati eraldi välja toodud.

Meie projektides teeb tavaliselt osaleja ise reisikorralduse e. otsib ja ostab sobivad lennud, rongi- ja/või bussipiletid. Tehtud reisikulu kompenseeritakse koordineeriva organisatsiooni poolt kuludokumentide olemasolul vastavalt projektis ettenähtud piirmäärale. Kõik tehtavad kulutused kinnitatakse eelnevalt ka organisatsioonide esindajatega, kuna vaid sel juhul saab tehtud kulusid hüvitada.

Paneme suurt rõhku sellele, et iga meie projektis osaleja leiaks just endale sobiva võimaluse enesetäienduseks ning seejuures on teadlik kuhu, miks ja millal ta läheb. Selleks, et pakkuda vajalikku tuge ja ühiselt planeerida jätkutegevusi on kontoris toimuvatel kohtumistel osalemine enne/peale projekte kohustuslik ja üks eeldus enne projekti sõitmist.

Projektide korraldamisel lähtuvad organisatsioonid riiklikult kehtestatud meetmetest (eelkõige, mis puudutab COVID-19 seonduvat). Kõik projektid ei ole edasi lükatud ja toimuvad vastavalt võimalustele.

Ei, projektides osalemisel ei ole hetkel kohustust olla COVID-19 vastu vaktsineeritud. Välismaale reisimisel tuleb siiski järgida sihtriikide meetmeid ning vaktsiinipassi puudumise korral tuleb arvestada, et kohalduda võivad täiendavad meetmed/piirangud. Reisides tuleb arvestada ka täiendava kuluga (nt PCR test) mida ei ole alati võimalik projektide eelarvest kompenseerida.